Integratsiooni Sihtasutus kutsub tööandjaid ja personalivaldkonna spetsialiste osalema vebinaril „Toeta töötaja keeleõpet!“, mis toimub 2. detsembril kell 11.00–12.00. Vebinaril anname nõu tööandjatele ja tutvustame juhendmaterjali, kuidas toetada keeleõpet töökohal. 

Vebinaril pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas keeleõpe ja töötegemine saavad käia käsikäes. 

Vebinaril kirjeldame

• kuidas toetada eesti keele õpet töökohal
• mis kasu toob keeleõpe kogu organisatsioonile
• juhendmaterjali „Toeta töötaja keeleõpet!“
• kuidas tuua keelepraktika tööellu ja mida teha, kui ressurssi napib?
• kuidas kummutada ettekäändeid, et töötajatele ei saa pakkuda eesti keele õpet?

Kuidas tuua keelepraktika tööellu?  Kuidas kummutada ettekääne, et töötajatele ei saa pakkuda eesti keele õpet? 

Keeleoskusesest võib sõltuda töö ja töötaja leidmine või oma erialal edasi jätkamine. Tööandja on keerulises olukorras, sest osad tublid töötajad ei oska nõutud tasemel eesti keelt. Heast keeleoskusest on huvitatud kõik: klient, töötaja kui ka tööandja. 

Esinejad:

Katrin Maiste, Integratsiooni Sihtasutuse tööturuteenuste valdkonnajuht

Helena Metslang, Tartu Ülikooli keeleõppepoliitika teadur

Robert Szabo (Saksamaa), haridusteaduse magister, rahvusvaheliste keeleprogrammide arendaja ja õppejuht

AJAKAVA

11.00 Sissejuhatus. Eesti keele õpe ja praktika avalikus sektoris. Katrin Maiste

11.10 Juhendmaterjali lähtekohad ja mida see tööandjale pakub. Helena Metslang

11.15 Rahvusvaheline vaade tööalasele keeleõppele ja koolitustele. Robert Szabo

11.20 Keeleõppevajadused ja -kogemused Tallinna, Tartu ja Narva organisatsioonides. Helena Metslang ja Robert Szabo

11.30 Kuidas korraldada keeleõpet töökohal juhendi abil? Helena Metslang ja Robert Szabo

11.45 Küsimused ja arutelu

Liitu vebinariga “Toetada töötaja keeleõpet!“. Vebinar toimub Microsoft Teams keskkonnas Koosoleku link  

Juhendmaterjal Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel: https://integratsioon.ee/toeta-tootaja-keeleopet

Juhendmaterjali on rahastatud riigieelarvelistest allikatest ja Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide (ESF) toel kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0005 raames.

Eesti keele oskust ootame õpetajalt, arstilt, politseinikult, ja igapäevaelus mõistagi ka poemüüjalt ning teiste teenuste pakkujatelt. Keeleoskusesest võib sõltuda töö ja töötaja leidmine või oma erialal jätkamine. Tööandja on keerulises olukorras, kui osad tublid töötajad ei oska nõutud tasemel eesti keelt. Heast keeleoskusest on huvitatud niisiis nii klient, töötaja kui ka tööandja. 

Kuidas tuua keelepraktika tööellu? Kuuleme erinevaid ettekäändeid, miks töötajatele ei pakuta eesti keele õpet. Näiteks, et pole aega keelt õppida. Tänapäeva õppevormid on aga sageli lühikesed, neid on lihtne siduda igapäevaeluga ning isegi vähesed õpiampsud võivad edu tuua. Tuleb arvestada ka sellega, et keeleõpe ei ole ainult õppija isiklik pingutus, vaid kogu asutuse ühine vastutus ja koostöö.

Integratsiooni Sihtasutuse juhendi „Toeta töötaja keeleõpet!“ koostamisel arvestati tööandjate kogemusi ja vajadusi. Autorid Helena Metslang (hariduskeelepoliitika ja keeleõppe uurija) ja Robert Szabo (haridusteaduse magister, rahvusvaheliste keeleprogrammide arendaja ja õppejuht) kirjeldavad juhendmaterjali eesmärki. „Paljudes haiglates, koolides ja lasteaedades on töötajaid, kelle eesti keele oskus vajab toetamist, kuid juhid ja personalitöötajad on sageli kogenud, et varasemad katsetused pole andnud soovitud tulemust,“ ütleb Metslang. Szabo lisab: „Juhend annab suuna, kuidas lõimida keeleõpe tööellu nii, et sellest oleks kasu nii töötajale kui kogu asutusele. Eesti avalikus sektoris on keeleõpe sageli projektipõhine. Meie eesmärk on näidata, kuidas keeleõpe saab olla osa töökorraldusest – mitte lisakoormus, vaid arenguvõimalus.“

„Toeta töötaja keeleõpet!“  koosneb kahest osast:

1) Juhend „Toeta töötaja keeleõpet!“ annab soovitusi, kuidas asutuses keeleõpet planeerida, töötajaid motiveerida ja tulemusi hinnata. Juhend on saadaval A5-formaadis trükiväljaandena ja veebis.

2) Töölehed, mis aitavad keeleõpet ellu viia ja kohandada töökohale sobivaks. Töölehed on A5-formaadis, mida võib välja printida vastavalt organisatsiooni vajadustele.

Leiate juhendmaterjali „Toeta töötaja keeleõpet!“ Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel siin. Trükiväljaanne on saadaval sihtasutuse Tallinna ja Narva kontorites.

Juhendmaterjali on rahastatud riigieelarvelistest allikatest ja Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide (ESF) toel kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 2021-2027.4.07.23-0005 raames. 

Tallinna Rändekeskuse korraldatud seminaril “Lõimumisaken” jagasid uussisserändajaid ja eksperdid kogemusi, teadmisi ja lugusid, mis kõnelesid julgusest, kasvamisest ja uue kodumaaga kohanemisest.

“Mis on ettevõttega alustamisel kõige suurem takistus?” küsis seminaril avaettekande teinud ettevõtja Pooja Atri Kohli. Tema vastus üllatas nii mõndagi kuulajat: “Selleks on esimese sammu astumine.” 

Neli aastat tagasi Indiast Eestisse kolinud ettevõtja jagas seminaril praktilisi nõuandeid ettevõtluse alustamiseks Eestis. Oma ettekandes rääkis ta nii ettevõtte registreerimisest kui ka isiklikust teekonnast uues riigis – sellest, kuidas kohanemine ja siinsed väljakutsed võivad kujuneda väärtuslikeks võimalusteks. Tema peamised soovitused olid:

• Muuda oma väljakutsed värsketeks äriideedeks.
• Eesti on digitaalne mängumaa ettevõtjatele – uuri seda.
• Sea endale 90-päevaseid eesmärke, millel on mõõdetavad tulemused.
• Eesti on väike turg, seega mõtle niši peale. 
• Tee see ametlikuks, registreeri oma ettevõte.

Töötajate õiguste ja töölepingutega seotud teemadel jagas infot Eesti Inimõiguste Keskuse jurist Olga Vaarmann. Seminaril osalejad said teada, kuidas märgata töölepingus võimalikke probleeme, millised on tööandja kohustused ning kuhu pöörduda, kui kohustusi ei täideta. Töövaidluste või küsimuste korral soovitas ta julgelt pöörduda Tööinspektsiooni poole, kust saab tasuta nõu.

Veel jagasid kaks seminaril osalejat oma isiklikke lugusid kohanemisest, pakkudes kuulajatele äratundmist ja inspiratsiooni. Oma teekonnast rääkides tõid nad muu hulgas välja sellegi, kuidas Tallinna Rändekeskus on neid uue elu alustamisel toetanud.

Sõna sai ka Tallinna Rändekeskuse tiim, kes tutvustas üritusel oma uusi teenuseid – nende seas tõlketeenus, traumanõustamine ja traumateraapia – ning ning vastas küsimustele kõigi olemasolevate ja uute teenuste kohta.

11. oktoobril toimunud sügisseminari ettekannete materjalid leiad Tallinna Rändekeskuse veebilehelt.