Integratsiooni Sihtasutus ootab taas ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist edendavate ettevõtmiste eest. Kandidaate lõimumispreemiatele saab esitada neljas kategoorias kuni 25. septembrini 2025.  

Sel aastal tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist edendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 26. korda. 

„Ühiskonna teevad tugevaks jagatud väärtused ja ühtekuuluvustunne, mis tekivad koostöö ja vastastikkuse mõistmise kaudu. Lõimumispreemiad on tunnustus inimestele, kes aitavad suurendada meie ühiselt jagatud väärtusi ja kodutunnet,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga. 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsus üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Meie ümber toimetab igapäevaselt väga palju inimesi, kes oma tegevuse ja pühendumisega aitavad kaasa lõimumise edukale toimumisele. Lõimumispreemiatega tunnustame nii inimesi kui ka organisatsioone, kes aitavad suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev. 

Ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas on oodatud neljas kategoorias: 

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas 

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu 

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2024 – 31. detsember 2025 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia. 

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub detsembri kuus 2025 Tallinnas.  

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 25. septembril 2025. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt.  

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal:  

> Lõimumise raudvara: 2024 – Aleksandr Dusman, 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin 

> Aasta sillalooja: 2024 - Hirvo Surva ja Eesti Musikanõukogu, 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna 

> Aasta säde: 2024 – Alika Milova, 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool 

> Aasta sõnumikandja: 2024 - ETV+saate “Keeleveski meeskond”, 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond 

Oktoobri esimene nädal (1.–5. oktoober) toob Narva ja Ida-Virumaale rahvusvahelise Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) filmid ja mitmesugused tegevused. Tänavu laieneb festival esmakordselt Narvast kaugemale – 4. oktoobril toimub terve päev elamusi täis programm Aidu karjääris ja Aidu Veespordikeskuses. 

Sel aastal pakub Ida-Virumaa MAFF lisaks juba tuttavaks saanud loodusfilmide päevale Eesti keele majas ka midagi uut. Seekord on tõesti tegemist laiemalt Ida-Virumaa, mitte ainult Narva festivaliga – 4. oktoobril toimub koostöös Aidu Veespordikeskusega sisukas ja seikluslik festivalipäev Aidu karjääris ja Veespordikeskuses.  

Aidu karjäär sai valitud festivali toimumispaigaks põhjusel, et just seal on võimalik kogeda väga selgelt inimese ja looduse kokkupuutepunkti – endisest kaevandusmaastikust on saanud koht, kuhu loodus on naasnud ja kus inimene on leidnud uusi kasutusviise. 4. oktoobril toimuvatel matkadel saavad osalejad kuulda lugusid piirkonna ajaloost ja tulevikust. 

Ida-Virumaa MAFFi Aidu-päev (4. oktoober) pakub võimalust osa saada: 

• kell 10.30–14.30 matk Aidu karjääris (max 20 inimest). Registreeru siin.

• kell 12.45–15.00 kanuusõit ja ekskursioon Aidu kanalitel (max 20 inimest). Registreeru siin.

• kell 15.30–17.30 filmide vaatamine ja arutelu (max 50 inimest). Registreeru siin. 

• kell 18.00–20.00 Kaia Karjatse helikausside ja gongide kontsert (max 40 inimest). Registreeru siin.

„Ida-Virumaa MAFFi näol on tegemist ühtaegu nii keskkonnateadlikkust tõstva kui ka lõimumisele suunatud üritusega. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja soov on jõuda kõigini nii Narvas kui laiemalt Ida-Virumaal, keda looduse- ja keskkonnateemad külmaks ei jäta rahvusest ja vanusest hoolimata. See on meie kõigi ühine teema. Nii Eesti kui muu maailma režissööride värskemaid loodusfilme vaadates ja üheskoos loodust kogedes aitame kaasa mitmekesisuse mõistmisele kõige erinevamas mõttes,“ ütles eesti keele maja juht Anna Farafonova.  

Narva filmiprogramm:  

1. oktoobril toimub Narva eesti keele majas eriline filmiõhtu, kus linastub Riho Västriku sõnadeta loodusfilm „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. 

5. oktoobril leiab aset Narva filmipäev koos külalisega. Publikut rõõmustavad  järgmised filmid: Eesti režissööri Aare Baumeri „Seitse liiva“, mille järel toimub kohtumine autoriga. Samuti näeb sel päeval  filme muust maailmast: “Väike hiir - vapper ema”, “Naaber metssiga” ning “Armastus õhus”.  

Lisaks näidatakse festivali nädalal loodusfilme Narva koolides. 

Rahvusvaheline programm: 
Ida-Virumaale jõuavad ka filmid, mis avavad vaatajale tuttavate loomade (hiired, metssead) vähemnähtud külgi. Tihti kohtame neid negatiivses kontekstis, kuid filmid aitavad vaatajal mõista ja ehk ka sümpaatiaga suhtuda. Programmis on ka eksootilisemaid lugusid – näiteks Põhja-Ameerikas ohustatud koopakaku käekäik filmis „Koopakakud – armastuslugu“ või eri liikide lennuoskusest ja õhus toimuva kosjas käitumise ilust rääkiv „Armastus õhus“. 

Oluline: 

• 4. oktoobri Aidu programm: matkad, filmide vaatamine ja kontsert toimuvad eelregistreerimise alusel (kohtade arv piiratud). Liitu Facebooki üritusega siin. 

• Matkajatel palutakse kaasa võtta 10 € osalustasu, mis sisaldab sooja suppi ja sauna kasutamise võimalust. 

• 1.oktoobri ja 5. oktoobril toimuvatele filmisündmustele Narva eesti keele majas saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses või tulla lihtsalt kohale. 
  
  

Integratsiooni Sihtasutuses toetame oma tegevuste kaudu sidusa ühiskonna kujunemist: Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestisse töötama või elama tulnud inimeste lõimumist ning Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist. Meie organisatsioonis on sul võimalus teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus.

Kui liitud meiega, siis usaldame sulle:

• lõimumist toetavate digitoodete ja -keskkondade arendamisele suunatud ärivajaduste kaardistamise, kasutajate vajaduste analüüsimise ja arendusnõuete koostamise;
• aktiivse osaluse erinevate lõimumist toetavate keskkondade ning toodete arendusprotsessides;
• koostöö arendajate, projektijuhtide ja valdkonna ekspertidega, et kujundada kasutajasõbralikke ja mõjusaid lahendusi;
• arenduslahenduste testimise ja kasutajakogemuse hindamise.

Ootame sind kandideerima, kui:

• sul on vähemalt 2-aastane ärianalüütiku või digitoodete, keskkondade arendusspetsialisti kogemus;
• oled kujundanud suure kasutajaskonnaga digitooteid või keskkondi mis arvestavad kasutaja vajadusi ja vastavad ühiskondlikule ootusele;
• oled koostanud või edukalt osalenud riigihangetel;
• sind kõnetab inimeste vajadustest lähtuvate teenuste kujundamine ja uudsete praktikate loomine;
• oskad seada prioriteete, hindad koostööd ning oled tööasjade korraldamisel initsiatiivikas, iseseisev ja kohusetundlik;
• oled omandanud kõrghariduse ning valdad kõrgtasemel eesti keelt ja saad hakkama ka inglise keelse suhtlusega.

Kandideerimisel tuleb kasuks oskus administreerida kodulehti ja andmebaase.

Omalt poolt pakume:

• võimalust viia lõimumisvaldkonna digilahendused uuele tasemele ja teha tähendusega tööd, mis toetab inimeste toimetulekut ja heaolu Eesti ühiskonda lõimumisel;
• valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda;
• ühiseid tegevusi, mis arendavad meid nii inimese kui ka organisatsioonina;
• kaasaegset töökeskkonda Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega;
• enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja eestikeelset videotutvustust läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Ärianalüütik”. Videotutvustuses kirjelda ennast ning vasta küsimusele „Kuidas minu senised kogemused aitavad kujundada tõhusaid digiteenuseid Eestisse sisserännanud inimeste jaoks?“. Videotutvustus lae endale meelepärasesse keskkonda ning saada koos elulookirjeldusega meile selle keskkonna veebilink. Tutvustuse pikkus 2-3 minutit. Palun märgi kirjas ära ka oma palgasoov.

Konkurss on avatud kuni sobiva kandidaadi leidmiseni.

Tegemist on tähtajalise töökohaga kuni 2028.a, mida kaasrahastatakse Šveitsi- Eesti koostööprogrammi vahenditest.

Lisainfot saad teenuste valdkonnajuhilt Ann Lind-Liibergilt +372 555 11 081, ann.lind-liiberg@integratsioon.ee

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja, Narva kunstiresidentuuri ja kunstiteadlase Maarin Ektermanni koostöös on valminud uus kunstikaartide komplekt „Silmitsi kunstiga“. Tegemist on mängulise õppevahendiga, mis võimaldab ühtaegu kogeda kunsti ja harjutada eesti keelt – ning seda looval ja inspireerival viisil. 

Kunstikaarte esitleti 18. septembril Narva kunstiresidentuuris NART. Esitlusel osalejatel oli võimalus kohtuda autorite ja tegijatega ning proovida kasutada kaarte mängulises vormis. Kohalviibijad said ka kaardipakkide omanikeks. Kõik soovijad saavad kaardipakke edaspidi laenutada Tallinna ja Tartu kunstimuuseumitest ja galeriidest alates oktoobrist.   

Eesti keele maja juht Anna Farafonova sõnas: „Eesti keele maja jaoks on oluline luua õppijatele vahendeid, mis pakuvad rõõmu ja avardavad silmaringi. Kunstikaardid „Kunstiga silmitsi“ ühendavad keeleõppe ja kunstikogemuse – need annavad võimaluse õppida eesti keelt elamuslikult ja loovalt, kogeda kunsti ning avastada ennast uues keelekeskkonnas.“ Eesti keele maja õpetaja Pille Maffucci sõnul kogeb nii klassiruumi kui kunstisaali, eriti moodsa kunsti näitusele sisenedes inimene olemuselt sarnast tunnet: on vaja ületada teatud barjäär, hirm tundmatu ja mõistmatu ees ning hirm jääda rumalaks, sest ma ei saa aru sellest, mis toimub. „Loodud kunstikaartide komplekt aitab seda hirmu ületada nii kunstiga kohtudes kui keeleõppes. Ülesandeid lahendades ununeb hirm, kinnistub juba õpitu või saab omasemaks ka päris uus,“ ütles Maffucci.  

„Silmitsi kunstiga“ kaardipaki eesmärk on pakkuda keeleõppijatele ja kunstihuvilistele põnevat ning meeli kaasavat võimalust kogeda kunsti, seda analüüsida ja samal ajal praktiseerida eesti keelt endale sobival tasemel. Kaardipakis on 42 kaarti küsimuste ja ülesannetega, mis aitavad süveneda kunstiteostesse, arendada sõnavara, rääkimisoskust ja grammatikat. Küsimused on jaotatud kolmele keeletasemele (A1–A2, B1 ja B2). Lisaks sisaldab pakk jokkerikaarte, mis annavad võimaluse ise ülesandeid välja mõelda. 

Kaardid sobivad kasutamiseks nii üksi kui ka grupis, koos õpetajaga või sõpradega. Septembri lõpust on komplektid kättesaadavad Narva ja Tallinna kunstimuuseumides ning galeriides. 

Narva kunstiresidentuuri juhi Johanna Rannula sõnul hakkas kaardipaki loomise mõte idanema juba paar aastat tagasi. „Maarin Ektermann oli Narvas külas ja viskas idee õhku. Mõeldud ja tehtud! Eile said Narva õpetajad juba oma kaardipakid kätte, järgmisena sihime pealinna. Oktoobris plaanime üritust Tallinnas – täpsest ajast ja kohast anname peatselt teada. Esimene sats kaardipakke on peatselt otsas ja siis mõtleme juba kordustrükki peale,” ütles Rannula.  

Kunstikaartide valmimise eestvedajad on Pille Maffucci ja Sandra Vellevoog Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majast, Johanna Rannula Narva kunstiresidentuurist ning kunstiteadlane ja õppejõud Maarin Ektermann. Kujunduse ja illustratsioonid lõi Moonika Maidre, ümbriskotid õmbles Natalja Kapajeva Kreenholmi kangastest. Keeleliselt toimetas Made Isak.  Kaardid trükkis trükikoda Folger. 

Projekti inspiratsiooniks olid Kunstimuuseumi „Kunstiavaja kaardid“ (2021). 

Kunstikaartide väljaandmist toetasid Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital. 

Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid - rahvuskultuuriseltsid korraldavad tänavu rahvuste päeva tähistamiseks rohkelt erinevaid sündmusi Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus. Kavas on kontserdid, etnolaadad, töötoad, loengud, näitused ja kultuurifestivalid, mis toovad esile Eestimaa rahvuste mitmekülgse pärandi. 

24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele.  

Tallinnas algab pidustuste programm 19. septembril Moldova akordionisti Radu Ratoi kontserdiga Mere Kultuurikeskuses. Samal nädalavahetusel toimub Raekoja platsil XV Etnolaat, mis ühendab rahvuskollektiivide kontserte, käsitööd ja rahvuskööki. Mere Kultuurikeskuses ja Ukraina Kultuurikeskuses leiavad aset mitmed kontserdid ja töötoad, sh Aserbaidžaani folkloorimuusika õhtu „Mugham“, koorilaulupidu „Armas vene laul“ ning kunstnik Anatoli Ljutjuki juhendatud töötuba „Loomad Tallinna parkides“.

21. septembril toimub Tallinna Raekojas Eestimaa Rahvuste XXXVI Foorum ning pidulik kontsert „Ühise taeva all“. Järgmistel päevadel pakuvad kultuurihuvilistele avastamisrõõmu mitmed loengud ja näitused. Näiteks saab kuulata Ljudmilla Poljakova ja Tatjana Tšervova ettekandeid või tutvuda näitusega „2005–2025. Möödunud ajastu“.

Programm kulmineerub 26.–28. septembril, mil toimuvad ekskursioonid Ukraina Kultuurikeskuses, Aserbaidžaani Maja rahvuskultuuriõhtu, Loquiz noorte viktoriin ning Maroko kultuuripäev Paavli Kultuurivabrikus, kus tutvustatakse traditsioone, käsitööd ja muusikat.

Jõhvis peetakse 28. septembril Vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuuride Loomepada“, kus lisaks kontsertidele on kavas töötoad, loengud, lauamängud ja näitused.

Pärnus saab 27. septembril osa rahvusköökide päevast, mis toob kokku eri rahvaste maitsed ja muusika. Oktoobris avatakse Pärnu Keskraamatukogus kunstnik Stanislav Antipovi näitus, Vähemusrahvuste Liit Raduga korraldab avatud uste päeva ning kuu lõpus toimub Sindis sügiskontsert.

Rahvuste päeva programm kestab 19. septembrist 25. oktoobrini ning toob kokku eri rahvuste esindajad ja huvilised, et ühiselt tähistada kultuurilist mitmekesisust.

RAHVUSTE PÄEVA ÜRITUSED 2025

TALLINN

JÕHVI

PÄRNU