Kas teadsid, et eestlaste mitmed jõulutraditsioonid on osake palju laiemast kultuuripärandist? Nii nagu Eestisse on kokku tulnud inimesed paljudest riikidest, on ka siinsed jõulukombed kui omamoodi mosaiik, milles kohtuvad kohalikud tavad, rahvusvahelised mõjud ja ühine soov pimedal ajal ammutada veidigi valgust ja soojust.
Päkapikud – väikesed tegelased, suured traditsioonid
Eestimaa lapsed teavad, et juba detsembri algusest hakkavad aknalaudadele ilmuma päkapikud – tillukesed jõuluvana abilised, kes toovad öösiti sussi sisse väikeseid üllatusi või maiustusi.
Päkapikke kohtab ka paljudes teistes kultuurides: soomlastel on tonttu, inglastel elf. Saksamaal nimetatakse jõulupäkapikke Weihnachtswichtel, aga Prantsusmaal hoopis Père Fouettard ehk jõuluvana Père Noëli abilisteks.
Eestis on päkapikud sümboliks kogu detsembrile – tegemist on salapärase, mängulise ja rõõmutoova tegelasega, kes toob lastele rõõmu kuni jõulupühade alguseni ehk 24. detsembrini.
Laulud, mis kõlavad üle piiride
Detsembrikuus kõlab paljudes Eesti kodudes ja kirikutes jõulumuusika, millest osa võib teile olla juba tuttav – lihtsalt teises keeles. Näiteks laul “Püha öö” (inglise keeles “Silent Night”) on kirjutatud Austrias juba 1818. aastal ning sellest on saanud üks enim lauldud ja salvestatud jõululaule maailmas. Populaarne jõululaul “Jõulud on käes” on aga pärit hoopis Ukrainast, kus see kannab pealkirja “Shchedryk” – maailmas tuntakse seda kui Carol of the Bells.
Eesti jõulumuusika on põnev segu kohalikust heliloomingust ja maailmas tuntud rahvalauludest – prantsuse, inglise, saksa, vene, USA ja paljude teiste kultuuride viisid on leidnud koha siinse publiku südames.
Kui otsite, milliseid laule võiksid pered Eestis jõulude ajal koos kuulata või laulda, tasub alustada näiteks järgmistest lugudest:
- „Tiliseb, tiliseb aisakell“ (inglise keeles “Jingle Bells”)
- “Oh kuusepuu” (saksa keeles “O Tannenbaum”)
- “Me soovime rõõmsaid jõule” (“We Wish You A Merry Christmas”)
Küpsised, mis ühendavad põlvkondi
Üks oluline osa Eesti jõulukultuurist on piparkoogid – need on vürtsikad, armsalt pruunid küpsised, mida lõigatakse eri kujulisteks. Näiteks võivad piparkoogid olla tähekesed, südamed, loomad või kuusekesed. Nende meisterdamine ja hiljem glasuuriga kaunistamine on lõbus tegevus nii väikestele kui suurtele.
Kuid kas teadsid, et ka paljudes teistes riikides on just jõuluküpsised oluline traditsioon? Saksamaal nimetatakse neid Lebkuchen, Rootsis pepparkakor, USA-s gingerbread. Kui soovid katsetada klassikalisi retsepte Eestist ja mujalt, vaata soovitusi näiteks Nami-Nami küpsisevalikust.
"Häid pühi!"
Eestis on tavaks jõuluajal jagada häid soove lühidalt, kuid südamlikult. Kõige levinum on jõuluajal soovida “Häid pühi!“, mida kasutatakse nii kirjalikus kui suulises suhtluses – see universaalne soov katab ühtviisi nii jõulud, aastavahetuse kui üldise pühadeaja.
Kui soovitakse rõhutada just jõule, öeldakse sageli ka “Häid jõule!“, “Kauneid jõule!“ või „Rahulikku jõuluaega!“. Aastavahetuse paiku lisanduvad soovid nagu “Head vana aasta lõppu!“ ja “Head uut aastat!“
Nii suulises suhtluses, jõulukaartidel kui ka sotsiaalmeedias on eestlased pigem tagasihoidlikud, ent siirad. Soovide puhul on tähtis eelkõige toon ja hetk, mitte pikkus või pidulikkus. Lühike “Häid pühi!“ koos naeratusega on sageli kõnekamgi kui huupi ostetud kingitus.
Soovitame:
- Proovi tuletada meelde mõni jõululaul oma emakeeles ja otsi üles selle eestikeelne vaste.
- Kingi kellelegi isetehtud piparkook.
- Õpi mõni uus eestikeelne pühadetervitus ja ütle seda eestlasest tuttavale.
Häid pühi!
Olgu pühadeaeg sinu jaoks täis just selliseid tegevusi ja elamusi, nagu soovid!
Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Pagulasabi MTÜ koostöös korraldatav jõulutraditsioone ja Eesti igapäevaelu tundmaõppimist toetav päev toimub 11. detsembril. Üritus pakub piirkonna uussisserändajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele võimaluse avastada kohalikke kombeid ning tugevdada oma toimetulekuoskusi. Programmi kuuluvad Swedbanki interaktiivse rahatarkuse keskuse külastus, martsipani töötuba kohvikus Maiasmokk ja giidiga jõulutuur Tallinna Vanalinnas koos glögiga. Üritus aitab osalejatel paremini mõista nii Eesti kultuuri kui ka praktilisi igapäevaoskusi – just seepärast tegeleb Integratsiooni Sihtasutus selliste tegevustega, toetades inimeste kohanemist ja aktiivset osalemist Eesti ühiskonnas.„Projekt on kaasrahastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi toetusest kaasrahastatava projekti nr AMIF.1.02.23-0005 raames.
